Kataloonia 2018 - Esimene nädal

Esimene nädal

Treeningud, puhkepäevad ja Sagrada Familia

Lend Barcelonasse läks hommikul vara kell 6.00. Kohale jõudsime umbes kell kaks päeval. Majutus oli nii sätitud, et me saaksime Sportlove klubi liikmetega üheskoos olla. Esimese asjana panime rattad kokku ning läksime tegime kerge veeremise. Esialgne plaan oli minna uudistama vana raudteesilda, aga kuna õhtusöök pressis peale, siis piirdusime ainult tammiga, mis jäi poolele teele. Esimese päeva õhtul toimus laagri infotund, kus korraldajad andsid ülevaate mis laagerdajaid (orienteeruvalt 100+ inimest) ees ootama hakkab. Peale seda saime kätte oma nimesildid ja nänni.

Järgmise päeva hommikul tegin kohe peale hommikusööki üksi väikse tiiru, sest Liina läks grupiga sõitma ning ma pidin hiljemalt kella üheks tagasi olema. Üldiselt möödusid päevad suhteliselt rutiinselt. Hommikul kell 8.00 hommikusöök ning kell 10.00 algasid grupitreeningud. Grupid olid erineva raskustasemega. Oli "Kiired ja vihased" grupp, mulle tundus, et seal sõitsid peamiselt need, kes sõidavad võistlustel esiotsas. Ma ise sõitsin "Kiired ja mitte väga vihased" grupis, mida vedas Priit Salumäe isiklikult. Oli veel "Triatleetide grupp", mida vedas Priit Ailt ning "Kohvigrupp" - selles grupis pidid kohvipeatused jms sees olema, kas olid seda ma ei tea, sest ma ise sellest grupis ei sõitnud. Ning siis oli veel "ABC grupp", mida vedas Edgari Treier.

- "Raskeks läks siis, kui tõusunurk oli üle 10%"

Kohe teisel päeval läksime mägedesse, kuhu sai sisuliselt ainult nii, et kõigepealt tuli umbes 20-25 km sõita 2-3%-lise tõusva profiiliga maanteid mööda. Mäed jagunesid suures plaanis kaheks. Ühele poole jäid mäed, mille tipp oli ca 1 000 m üle merepinna ja teisele poole 500-600 m ümp. Esimesel päeval oli pulss suhteliselt kõrge, aga kuna jalgades jõudu oli (Veixi trepikatest oli palju kasu, mida sai talv läbi tehtud) sain endalegi üllatuseks päris okei'lt üles. Raskeks läks siis, kui tõusunurk oli üle 10%. Aga see oli mu enda viga, sest mul oli Eesti olude jaoks mõeldud ülekanded - ees oli 53/39T (käpp 175) ning taga 11/28T. Ideaalis oleks võinud olla ees 50/36T(34T) ja taga isegi 12/32T.

Cambrils'i piirkonnas ei saanudki päris täpselt pihta, kust tõus täpselt algas. Mulle tundus, et enamus tõuse oli 15-20 km pikad, keskmine tõusunurk ca 4-6%. Aga oli ka lühemaid tõuse, kus nurk oli päris pikalt 7-8% või enam. Õnneks oli mägedest tagasi sõit sisuliselt allamäge ning tavapäraselt tagant tuulega. Isegi üksi sõites oli kiirus pidevalt 45-50 kmh, siis toimis mu ülekanne ideaalselt :)

Puhkepäeval käisin koos perega Barcelonas. Võtsin rendiauto ning Barcasse läksime mööda rannikut. See oli küll tiba aeglasem teekond, kuid see-eest oli maastik ja vaated ilusamad. Barcelonas oli mul sisuliselt ainult üks koht kuhu ma kindlasti soovisin minna - Sagrada Familia. Käisime ka kaubanduskeskuses, aga kuna oli nädalavahetus oli seal rahvast palju ning me keerasime otsa ringi. Sagrada Familia jättis sügava mulje. Olin juba noorukieast alates soovinud seda kirikut näha ja tunnetada selle suursugusust. Endalegi üllatuseks saime me ilma järjekorrata sisse - seal oli perede jaoks eraldi sissepääs. Seestpoolt jättis kirik veelgi võimsama mulje. Seda on raske sõnadega kirjeldada, eks igaüks peab ise oma silmaga seda nägema. Cambrilsi tagasi sõitsime mööda kiirteed, mis läks päris palju maksma. Kui ma õigesti mäletan, siis umbes 20 eurot tuli kiirteemaksu tasuda.

Nädala viimase sõidu tegin üksi, sest pidin päeva esimeses poolest last vaatama. Kõige raskem on üksi sõites esimesed 25 km, sest nagu sealkandis tavapärane, tuleb mägedesse saamiseks esmalt kergelt tõusvat profiili sõita ning pidevalt oli vastutuul. Esimene tõus, mille keskmine nurk oli 5-6% läks vaevaliselt, sest ilm oli külm ning ka tõusul oli teatud nurga alt pidev vastutuul. Ega laskumiselgi kergem polnud, teed olid kergelt märjad ning kihutada väga ei saanud. Selle ringi kõige ägedam hetk tuli siis, kui viimasel laskumisel hakkas kaugelt paistma vanaaegne raudteesild - seesama, mida me esimesel päeval vaatama läksime, aga milleni me ei jõudnuki.