Myanmar 2019 - Mandalay - Gokteik

Kohanemine

Mandalay

Moskva-Bangkok lend oli nagu pikk lend ikka. Magada väga ei saa ning lennukitoit oli alla igasugust arvestust. Ei hakka isegi rääkima sellest, et karastavat õlle jms ei pakutud. Aga Bangkokis tervitas meid juba eelnevast korrast tuttav kuumus ning Aasiale omapärased aroomid. Lend Mandalaysse läks alles kuue tunni pärast.

Peale passikontrolli vahetasime pikad riided lühikeste vastu ning sõitsime rongiga lennujaamast kesklinna. Kaua söögikohta ei otsinud, kõhud olid tühjad ning hirmus külma õlle isu oli. Tagantjärgi mõeldes läks aeg isegi suhteliselt kiiresti. Viimased kaks tundi olime linna teises lennujaamas. Mingil imekombel oli Heiti meile saanud VIP lounge piletid mis võimaldasid meil Bangkok Airlaines lounge’s istuda ning nautida erinevaid suupisteid ja muu paremat.

Esimene positiivne üllatus oli lennul Bangkokist Mandalaysse. Sellel poolteist tundi kestval lennul pakuti vist maailma parimat lennukitoitu - krevetid (mitte segamini ajada pisikeste kreveti algetega) riisiga, kõrvale erinevad lisandid ning lõpetuseks papaia ampsud. Lennujaamas käis kõik suhteliselt kiiresti. Vahetasime seal natuke raha, võtsime endile kohalikud kõnekaardid ning läksime taksot otsima. Hotelli A1, mille olin ette ära broneerinud, jõudsime juba pimedas. Õhtul tegime põgusalt linnaga tutvust, sõime õhtust, tegime mõned õlled ning läksime suhteliselt varakult magama ära.

Hommikul ärkasime paistes silmadega, sest 38 tunni jooksul olime sügavalt magada saanud kõigest mõned tunnid. Hommikusöök oli hotellis täielik jama - saadaval oli kolm kuivetunud praemuna ning mõned halliks läinud vorstikesed. Kuidagi jagasime need omavahel siiski ära :) Peale olematut hommikusööki läksime raha vahetama ning kohe hakkasid üllatused pihta...

Tuleb välja, et kohalikus pangas (KBZ pank) saab üks inimene päevas korraga vahetada ainult 100 eurot. Vahetasime igaüks sada eurot ära ning läksime sama panga järgmist filiaali otsima. Seal üllatused jätkusid. Sama panga teises filiaalis saime kolme peale sada eurot vahetada.. Olime juba päris ärevil, kuniks komistasime mingile uuele pangale otsa, mille nime ma enam kahjuks ei mäleta. Seal saime kõik ülejäänud raha ära vahetada. See päev ei jõudnudki rohkem midagi teha ja eks me olime pikast lennust ja ootamistest ka päris väsinud.

1 euro = 1 680 kyati

Gokteik viadukt

Teisel päeval käisime Gokteik raudteeviadukti vaatamas. Eelmise päeva õhtul tellisime läbi hotelli admini hommikuks takso, et sellega Nauang Peng’i sõita (umbes 140 km kaugusel). Seal pidime rongi peale hüppama, et seejärel rongiga Mandalaysse tagasi sõita. Hommikul oli takso kohal nagu kokku lepitud. Kui olime umbes kolm tundi ära sõitnud hakkasin ma Google mapsis näpuga järge ajama, sest linn kuhu pidime sõitma oli hotelli väitel kolme tunni kaugusel. Kuid seal kus me parasjagu olime, oli julgelt veel üle tunni või enamgi veel sõita :)

Äkitselt keeras juht lambist suurelt teel maha ning hakkas täiesti olematus suunas sõitma. Heiti ütles selle peale: "Ahh küllap autojuht teab kuhu minna!". Lõpuks keerasime mingile kruusateele ning siis olin kindel, et Nuang Pengi me ei jõua. Ja ei jõudnudki, sest jõudsime külasse nimega Kok Teik, kust rong küll sõidab läbi, kuid seal pole raudteejaama, et rongi peale hüpata.

Võtsin kõne hotelli ja ütlesin neile mida ma sellest arvan, kuid lõpuks leppisime hotelliga kokku, et me vaatame seal külas natuke ringi ning sõidame sama taksoga Mandalaysse tagasi. Kui me oleks taksol lasknud ära minna, siis poleks meil mingit võimalust olnud sealt ära saada. Hea kui sinna külla üldse mõni sõiduk satub, rääkimata taksost. Õnneks taskojuhil polnud selle vastu midagi. Tuli isegi koos meiega viadukti vaatama. 

Kuulus viadukt, omal ajal Myanmary kõrgeim, oli kohe selle küla vahetus läheduses. Otsustasime, et kui me ei saa sellest rongiga üle sõita, siis vähemalt lähme seda vaatama.

Olime natuke aega jalutanud kui Tõnn ja Heiti, kes minust paarsada meetrit eespool jalutasid, hakkasid kättega vehkima ning hüüdsid, et ma hakkaks siva jooksma, sest rong ootab meid. Ma olin kindel, et see on lihtsalt loll nali ning jalutasin rahulikult edasi - ise veel mõtlesin, et mis kuradi rong ja veel ootab meid..

Aga seal see oli - pisike rongike. Rong mis veab turiste, keda sinna minivan'idega veetakse, ainult nädalavahetusel (selle fakti saime teada hotelli admini käest alles järgmisel päeval) ootas meid. Võib öelda, et meil jällegi joppas :) ning kokkuvõttes saime üle viadukti veel kaks korda sõita. Päeva teises pooles sõitsime taksoga Mandalaysse tagasi ning kogu see seiklus läks meile maksma 80 000 kyats’i.

Mandalay Royal Palace - U Bein bridge - Mandalay hill

Viimase päeva veetsime Mandalay vaatamisväärsusi külastades. Hommikul tellisime hotelli admini kaudu eratakso (55 000 kyats’i). Taksot oodates selgus, et autojuht oli admin (hr. Su) ise. Sama tegelane kes meile Gokteik tripi organiseerida aitas. Esimese asjana küsis, kas kõik on OK? :) Ilmselt tal endal ka süda valutas natuke sellepärast, et meie Gokteiki trip natuke tuksi läks.

Terve päeva vedas Su meid erinevatesse kohtadesse. Sellel ajal, kui meie uudistasime, oli tema autos ja ootas. Ei meenu, et ta oleks meid kordagi tagant utsitanud, et tal on kiire jne. Saime tänu talle nii mõndagi huvitavat Birma (tema jaoks on riigi nimi justnimelt Birma mitte Myanmar) kohta teada - üldiselt on inimsed seal väga vaesed, koolis käiakse napp põhikooli osa ning kohe peale kooli minnakse tööle, et vanemaid aidata. Siis veel näiteks ka seda, et munkade autodel on lausa oma numbrimärgi värv jne. Saime teada, kui palju on hotelli admini palk, mis on umbes neljandik (14 000 kyats´i) sellest, kui palju maksime talle teenuse eest ja veel palju muud.

Päeva jooksul külastasime Mandaly vanimat Shwenandaw Monastery puidust tehtud kloostrit, Mandalay Kuninga paleed, mis jättis hea mulje ning mis on ikka tohutul maa-alal. Mandalay mäge, mille järgi sai linn kunagi ammu omale nime. Õhtul käisime U Bein sillal päikeseloojangut vaatamas ning enne seda külastasime maailma suurimat raamatut (Kuthodaw pagoda). Veel käisime vaatamas pagoodi Maha Myat Muni, kus on kullalehtedega Buddha kuju, mis kaalub nüüdseks juba 8 tonni ning selle kaal aina kasvab, sest sellele kleebitakse iga päev uusi kullast lehti juurde. Kusjuures kullast lehti saavad kleepida ainult mehed, naised seda teha ei saa ja ei tohi. Õhtul tähistasime Eesti Vabariigi aastapäeva ning tutvusime linnaosadega, kus veel käinud polnud.

Järgmiseks ootas meid ees juba templitelinn Bagan..