Myanmar 2019 - Yangon
Artikli sisukord
Öö bussis
Yangon
Peale 12-tunnist bussisõitu jõudsime varahommikul Yangoni. Pool seitse hommikul kihas bussijaamas elu nagu herilasepesas. See polnud küll teab mis üllatus, kuid kontrast võrreldes teiste linnadega, kus olime seni käinud oli erinevus väga suur. Bussijaam oli hiiglaslik ja see oli nii ülerahvastatud, kui üldse olla sai. Ma ei saagi aru, mis imekobel see bussijuht seal kedagi alla ei ajanud või plekimõlkimist ei korraldanud - seal oli igal ruutmeetril midagi või keegi. Igatahes lõpuks olime me kohal - Myanmari reisi viimases sihtkohas.
Me ei saanud veel bussist välja, kui ei tea kust ilmusid ligi taksojuhid ja muud tegelased. Kesklinna sõidu eest küsiti 30 000 kyati, kuid minu pakkumine oli poole väiksem. Umbes kahe minuti pärast istusime taksos, hotelli jõudes maksime taksojuhile viisteist tuhat :) Saab küll nendega kaubelda, kui kogemust ja enesekindlust jagub. Kuskilt blogist lugesin enne reisi, et Myanmaris ei saa hinna üle kaubelda, selle väite saan ma nüüd küll ümber lükata.
Hotelli jõudes viskasime seljakotid tuppa, käisime pesus ning läksime hommikust sööma. Hotelli admin soovitas ümber nurga mingit restorani, kus pakuti Myanmari kööki. Seni käidud söögikohtatega võrreldes oli see päris peen koht, kuid söök oli üllatavalt hea. Päeval käisime vaatamas Myanmari suurimat, kuuekümne kuue meetri pikkust, lamavat Buddha kuju. See oli tõesti väga suur!
Peale seda läksime "must visit" Shwedagoni pagoodi vaatama. See on nii kuulus, et seda käivad vaatamas kõik turistid ning ka kohalikud, kes erinevatel põhjustel Yangonis peatuvad. Heiti luges kuskilt, et sinna oleks pidanud minema peale päikeseloojangut, kuid me tulime just siis sealt ära. Eks me olime neid pagoode ka juba üksjagu näinud ning pikk bussisõit oli oma jälje jätnud. Olime lihtsalt väga väsinud, uimased ja unised.
Õhtul käisime 19-ndal (mitmestes blogides ja Lonely Planetis mainitud) tänaval tänavatoitu söömas. Toit oli hea, isegi väga hea. Rahvast oli palju ning tuli pidevalt juurdegi. Ainus asi mis meid häiris oli see, et pidevalt käisid kerjavad lapsed raha nuiamas. Kuid need lapsed ei näinud üldsegi kerjused välja. Olid hästi toidetud, hambad korras ning suhteliselt korralikud riided seljas. Me ei saanudki neist enne lahti, kui hotelli tagasi läksime. Ja ka siis käisid päris pikalt meil kannul enne, kui maha jäid.
Viimasel päeval sõitsime ka lõpuks kohaliku rongiga (kui kellegile meenub, siis pidime seda tegema juba teisel päeval) ning tutvusime uuema linnaosaga, kus pilvelõhkujad (mitte väga kõrged, kuid samas tohutu suured) vaheldusid vanade koloniaalajastu hoonetega. Kahjuks jäi meil ära planeeritud trip mahajäetud lõbustusparki. Heiti oli selle kohta blogidest lugenud, et see pidi päris äge koht olema. Kuid kuna Yangon on suhteliselt räpane ja lärmakas suurlinn otsustasime, et siin tõmbamegi me oma Myanmari reisi kokku ning läheme avastame natuke Taid (Ko Samuid) ning pistame varbad sooja vette.
Kokkuvõtteks võin öelda, et meile väga väga meeldis Myanmar. Kas just kohe järgmisel aastal võtaks uuesti sama reisi ette, aga kunagi paari aasta pärast võib olla küll :)
