Tai 2019 - Koh Lanta
Artikli sisukord
Vaikne saareelu
Kuus päeva saarel
Koh Lanta
Koh Lantale ja hotelli jõudsime hilisõhtul pimedas. Esimene mulje oli, et kuhu me nüüd sattusime. Võrreldes Põhja-Taiga ja minu varasema kogemusega teistel Tai saartel oli see saar pime ja vaikne. Öö möödus rahutult, sest väga palav oli. Konditsioneeri ei julgenud ööseks sisse jätta. Kartsime, et saame külma. Hommikul olime väga uimased ja pahurad, kuid peale hommikusööki läks enesetunne natuke paremaks. Merevesi oli hommikul kell kümme küll väga soe, aga mitte nii soe kui Ko Samuil. Päikese võtmisest ei tulnud suurt midagi välja, sest juba kell üksteist ei kannatanud ühe koha peal olla.
Saare elu on Koh Lantal vaikne ja natuke uimane. Kohe esimese päeva hommikul võtsime endale rolleri ja tegime kolmekesi sellega väikse ringi. Peale Henri lõunaund võtsime ette juba natuke pikema sõidu ja leidsime ilusa vaikse ranna, kus käisime ujumas ning veetsime niisama paar tundi aega. Selles lahesopis asuvas rannas oli vesi käekella temperatuurimõõtja järgi 30 kraadi. Kuskilt lugesin, et Tai saartel ongi aasta keskmine veetemperatuur 28 kraadi. Igatahes vesi oli mõnusalt soe ja inimesi ääretult vähe. Ühel päeval kuulsime korra ka eesti keelt, mis jäi ka viimaseks korraks.
Kui ma enne reisi natuke pelgasin, et kuidas me kolmekesi rolleri sõitmisega hakkama saame, siis reaalsuses selgus, et Henrile väga meeldib rolleriga sõita. Laps istus minu ette ja hoidis kogu sõidu aja lenksust korralikult kinnit, igatahes muremõtted kadusid kiiresti. Kusjuures Henri täiega nautis ees istumist, sest tal oli tunne nagu saaks ise rollerit juhtida. Nagu ikka käivad reisil olles eluolu juurde ka tagasilöögid. Tellisime riiete pesuteenuse ja kui puhtad riided kätte saime, siis need haisesid korralikult toiduvalmistamise (loe, rasva) lõhna järgi. Ju nad kuivatasid neid kuskil maja taga oma väliköögi läheduses. Igatahes saatsime need tagasi ning järgmiseks päevaks saime puhtad ja lõhnatud riided tagasi.
Eelviimasel päeval läks kanalisatsioon ka veel umbe, kuid Liina jõudis selle enne parandada kui mina selle avastasin. Samas hotelli personal oli tegelikult väga abivalmis. Hommikusöök oli küll iga päev sama, kuid õnneks oli valikus viis erinevat varianti, mille vahel me ka igal hommikul kombineerisime. Toit muidugi tehakse kohapeal vastavalt tellimusele. Seega saab selle iga kord soojalt kätte. Õhtuti käisime väljas söömas ja nii see kuus päeva saare elu möödus. Võib-olla huvitavam päev oli siis, kui käisime omal käel tiigrikoobast uurimas. Ühel päeval võtsime ette ka nelja saare paaditripi, mis kustumatut muljet küll ei jätnud, kuid mõnus vaheldus oli siiski.
Koh Lanta metsik ilu