
Vietnam 2014 - 3. päev
Artikli sisukord
Lehekülg 6 / 15
3. päev
Ho Chi Minh City
Lühidalt eilsest õhtust. Peale lühikest linnatuuri istusime improviseeritud tänavasöögikasse. Need tuuakse välja just siis, kui väljas läheb pimedaks. Menüüd seal ei olnud, küll oli kogu pakutav käega katsuda ja vaadata. Valikus olid kaheksajalg, erinevad teod, rannakarbid ja veel igasuguseid mereande. Perenaise soovitusel võtsime röstitud teod (teod tuli kojast ise välja koukida), millele oli peale valatud, terav ja samas kergelt magus ürtidega kaste. Ma ei ole kunagi teo sööja olnud, kuid need olid imehead. Palju ei läinudki aega, kui võtsime ka teise portsu neid samu tigusid... mmmmmmmm, soovitan kõigile kes siia kanti satuvad.

Hommikul ärkasime nibin nabin õigel ajal. Seekord saime suurepärast, seda muidugi jutumärkides, hotelli pakutavat hommikusööki süüa. Kohvi oli sama, ehk üle keskmise hea, lisaks saime mingit pudelimahla, aga see ei olnud kõige parem. Söögiks oli pikksai, mis oli keskelt pooleks lõigatud ja selle vahel praetud muna :) onju terav hommikusöök. Reisifirma giid tuli 20 minutilise hilinemisega, aga see ei üllatanud meid. Kokku oli tulnud väga rahvusvaheline seltskond. Bussis oli rahvast Austraaliast, Kanadast, Singapurist, Malaisiast, Poolast, Taanist, Eestist (need olime meie), Inglismaalt. Enamus olid pigem alla kolmekümne aastased ja Heiti muidugi mainis ära, et me oleme vist kõige vanemad. Ahahahaha, ma muidugi korrigeerisin teda, et me oleme pigem sama vanad või isegi nooremad... :D ihihihihi

Sõit Cû Chi tunnelite juurde kestis umbes kaks tundi. Kuskil poole tee peal tehti peatus n.n. happy room (wc), mille juurde kuulus nagu muuseas turistilõksu külastus. No mina ei saanud vaadata väga vaeseid inimesi värvimas jamisiganes töid tegemas nagu nad oleksid loomaaias. Ausalt ka kahju oli neist. Nad kükitasid maas ja turistid vahtisid neid ülevalt alla. Õnneks oli selle lõigu pikkus ainult 30 minutit. Tunnelite juurde jõudsime kell 11.00 (aeg Eestis 5 varahommikul). Giid tegi juba enne sinna jõudmist meile selgeks, kuidas me seal liigume, sest iga päev külastab seda keskust 4 000 inimest ja seal on olnud juhtumeid kui inimestega on juhtunud õnnetusi, ja neid on ka kaduma läinud. Kokku kestis külastus umbes kaks tundi. Kohe alustuseks näidati meile lühi- dokumentaalfilmi piirkonna ajaloost ja sõjast. Seejärel tuur metsa vahel. Ühes kohas oli auk kuhu sai ka ise sisse ronida. Giid seletas väga täpselt lahti, kuidas sinna tuleb siseneda. Lisas kohe, et kui sõjamees või naine tegi seda valesti, siis sõjas armu ei antud, loe kui sa reetsid oma asukoha, ei pea vist lisama mis selle järgnes.

Veel näitas ta meile n.n. tiigrilõksu. Tegemist pöörleva luugiga, mille all on ogadega auk. Kui ameerika sõdur sinna peale astus, siis väga hästi see ei lõppenud. Veel näitas ta igasuguseid lõkse mis Vietnamlased improviseerides välja töötasid. Lõpetuseks saime ka ise ühte tunnelisse (30m) sisse minna. Ma ei saa öelda, et see elu ägedam kogemus oli :) Seal oli väga väga kitsas ja liikuda sai ainult kükkis (kusjuures need kaevati hiljem turistide pärast laiemaks ja kõrgemaks). Korra isegi mõtlesin, et mulle aitab mina enam edasi ei lähe. Seal oli väga palav ja lämbe, mitte kõige parem paik astmaatikule. Aga kuna Heiti pressis edasi, siis see andis motti ka ise lõpuni minna, sest seal oli iga 10m peale varuväljapääs.

Tagasisõidul linna andis giid meile 9 soovitust Vietnamis olemise ja kvaliteetse ajaveetmise kohta. Võin julgelt väita, et tegemist oli ühe parima giidiga keda ma olen seni näinud. Tal oli väga hea pooltoonides must-huumor ja ta valdas seda väga hästi.
Tema 9 soovitust Vietnami külastavale turistile on need:
1. Kasuta ainult legaalset taksot. HCMC on 11 000 taksot ja ainult vinasun on "see õige". Taksol on punane ja sinine värv. Juht kannab punast lipsu.
2. Ületades tänavaid tuleb peale rohelise tule süttimist oodata 10 sekundit, palju lähevad veel punasega üle. Tõsta käsi üles kui liigud mopeedide ja autode vahel üle tee.
3. Ei soovitanud Ben Thanh Market turule minna. Müüjad ei maksa makse ja petavad kliente. Soovitas hoopis külastada Saigon square'i. Head hinnad ja hea kvaliteetsed tooted.
4. Mine bussiga lennujaama. Buss nr 152 käib kesklinna bussijaamast iga 15 minuti tagant ning maksab 5 000 dongi (17 eurosenti).
5. Küsi hinda enne kui ostad. Eriti Kesk- ja Põhja Vietnamis.
6. Ütle "ei" Bum Bum massage.
7. Ütle "ei" mopeeditaksodele ja rattataksodele.
8. Palju liigub võltsraha, tuleb olla tähelepanelik ja raha alati kohapeal üle lugeda ja kontrollida.
9. Ära mine öösel parkidesse. Seal liigub narkomaane ja kui nad on sinuga kontakti loonud, siis tõstavad rahast tühjaks.

Peale kiirpesu hotellis läksime ühte teise kohta Pho Ga'd sööma. Supp ei olnud nii hea kui eilses kohas ja ilmselgelt panin ma sinna liiga palju tšillit. Täna ei ole plaanis linna peale enam minna. Ahjaa, tegime ka väikse kokkuvõtte kulude kohta. Seni on kulunud keskmiselt 33€ päeva kohta ja selle sees on kõik kulud (söök, jook, sisereisid, ninn-nänn). Pole paha või mis :)