Vietnam 2014 - 7. päev

 

Hommikusööki sõime Bubbys, selles samas kohas kus eelmisel päeval käisime kohvi ja piimakokteili joomas ning kooki söömas. Harjumatu oli muna ja peekonit süüa. Kus juures neil on külm, kondenspiimaga, kohvi nii hea, et ka mina hakkasin külma kohvi jooma. Peale sööki tegime viimase katse kalakastme tehast vaadata, aga see oli endiselt kinni :(

 

Peale pikemat otsa sattusime puhtjuhuslikult täiuslikule paradiisirannale. See vaade võttis ikka tükiks ajaks sõnatuks. Eks iga nn paradiisirand on omamoodi eriline, aga vaieldamatult oli see Phu Quóci kõige ilusam rand. Seejärel läksime Rahvusparki otsima, millest kahjuks ka kohalikud midagi ei teadnud või oli asi selles, et nad ei saanud inglise keelsest kaardist aru. Mine tea, aga kindel on see, et sama küla elanik meid aidata ei osanud.

 

 

Edasi läksime juba oma suva järgi. Ühel teelahkmel olime korraks segaduses, kuid mööda sõitvad välismaalased aitasid meid uuesti õigele teele. Küla kuhu me lõpuks sattusime elas täiesti oma elu. Tegemist oli vana kalurikülaga. Alustuseks tegime mõned fotod. Ma mängisin ja hullasin natuke kohalike lastega ning seejärel läksime ühe onnikese juurde (majaks on seda meie elustandardi järgi raske nimetada) ja palusime luba sisse vaadata. Kogu pere oli kohal. Ema, isa, poeg ja tütar. Majapidamine oli väga askeetlik. Magamiseks lihtne ja kõva voodi. Kööginurgas põles elavtuli ja pereema valmistas parasjagu mingit rooga. Palusime luba mõned pildid teha. Kokku oli seal kaks tuba ja köök, uksi aknaid seal muidugi ei olnud.

 

 

Järgmisel teelahkmel tutvusime Kreeklasega, kes üksinda rolleriga saart avastas ja meid Kreekasse külla kutsus. Enne muidugi uuris, kas me oleme Kreekas käinud. Igatahes härra andis meile oma kontaktid ja ma lubasin temaga ühendust võtta. Seejärel võtsime suuna pipraistandusse. Heiti sai oma kirge seal rahuldada. Perenaise väike tütar näitas meil istandust ning peale seda ostsime sealt ka mõned segud kaasa. Lisaks ostsime sealt ka kohaliku magusa veini (Phu Quoc Myrtle Wine - Ruu Sim Phú Quôc, Kien Glang Provice) mida omanik kodus ise valmistab. Muideks seda veini me just trimpame samal ajal kui ma blogi kirjutan (kohalik aeg on 21.15).

 

 

Enne järgmist küla jäin ma korraks ringteel seisma, et Heitit järgi oodata. Samal ajal tuli üks abivajaja ja küsis "Do you speak english?". Vastasin talle "I do.". Siis küsisin mina omakorda, et kust ta pärit on ja ta vastas inglise keeles, et Eestist. Ma vastasin inglise keeles, et ma ka. Võõras kohmetus korraks, hiljem kui koos sööma läksime ütles ta, et kahtlustas et ma teen nalja, kuid peale seda läksime me sujuvalt Eesti keelele üle. Oma 2h istusime me ühes vaikses mereäärses kohalikus söögikas ja rääkisime maast ja ilmast. Mingil hetkel liitusid meie vestlusesse Poolakad, kes just tulid Kambodžast. Ahjaa, eestlase nimi on Caspar ja ta töötab Nordeconis.

 

 

Hotelli tagasi jõudes läksime kohe merre, sest poole maast sõitisme me mööda kruusateid. Meri oli ikka nii soe, täiesti uskumatu. Samal ajal hakkasid ühed noored meiega ise rääkima ja saime jälle endale uued tuttavad Hollandist. Nad olid just Hanoist tulnud. Kohe anti meile head hotelli soovitused ja meie omalt poolt neile vastu. Nii, et täna tutvusime paljude uute inimestega seal hulgas hästi paljude kohalike lastega, kes meile alati vastu jooksid ja lehvitasid.

 

 

Saare tuuri lõpetasime Night Market'is kalmaari ja tiigerkrevettidega ning lisaks üks kanaliha, erinvate aiasaadustega, varras.  Rollerikilomeetreid kogunes julgelt üle 225km ja kokkuvõttes jäime selle tuuriga väga rahule. Homme varahommikul lendame juba Hanoisse ja uued seiklused algavad s.h. Halong Bay mida Hollandlased väga kiitisid ja soovitasid.