Laos 2017 - 19-25. päev

19-25. päev

Ubon Ratchathan - Patong - Bangkok - Tallinn

Ubon Ratchathan on üllatavalt suur linn. Me ei saanud bussi pealt õieti mahagi, kui juba pakuti taksoteenust kesklinna. Natuke kauplesime hinna üle ning tegime diili ära. Hotellide rohkuse üle just kiita kesklinnas ei saa. Käisime vist kahes hotellis ning otsustasime esimese kasuks. Heiti läks üksi kahesesse tuppa ning mina Tõnniga. Õhtul käisime veel ööturul, mis oli kohe hotelli juures üle ristmiku. Toit mingi šedööver polnud, aga kõige hullem ka mitte. Õhtul kohtusime ühe muheda vanemapoolse California mehega. Jutu käigus tuli välja, et ta alustas ka oma trippi Chiang Raist ja tegi Laoses läbi täpselt samad linnad mis meiegi. Ainult ta vist ei käinud 4000. saarel. See on väga huvitav ja inspireeriv kohtuda erinevate inimestega erinevatest riikidest. Meile sellised vestlused ja kohtumised meeldivad, need ei ole peale sunnitud viisakusvestlused vaid mõnusad chillid.

Hommikul lendasime Bangkoki. Käisime samas kohas söömas, kui esimest korda Bangkoki saabusime. Seekord toit nii hästi ei maitsenud. Ei teagi milles asi oli, aga toidul oli teine mekk. Kui hakkasime lennujaama tagasi minema, selleks tuli ületada linnasisene kiirtee. Kui ühtäkki keelati meil edasi minna. Alguses ei saanudki aru milles asi, aga siis selgus, et kohe sõidab siit mööda kuningas ise. Seega nägime ka Tai kuninga eskorti ära! Ahjaa, kiirteed sai ületada ainult õhukoridori kaudu, mis on teede kohale ehitatud mingi kindla vahemaa tagant. Õhtul umbes kell üheksa paiku jõudsime Phuketi lennujaama. Seal ostsime mini van bussipiletid Pa Tongi. Kui linna jõudsime, siis oli see nagu herilasepesa. Hästi palju inimesi ja sama palju rollereid ja autosid. Lasime ennast kesklinna viia, et seal siis mingi hotell leida. Õnneks leidsime päris mõistliku hinnaga hotelli. Toas oli kaks kohta, aga perenaine orgunnis kohe ka kolmanda voodi. Selleks tuli pool mööblit toast välja tassida, aga vähemalt saime kolmekesi koos olla. Nii tuli ka rahaliselt soodsam. Õhtul käisime tänaval söömas ja kuna olime lendamisest ja pikast päevast väsinud, siis keerasime suhteliselt kohe ka põhku.

Jägmisel päeval võtsime hotellist rollerid ja läksime omal käel saart avastama. Võtsime suuna lõunasse ja plaan oli kõik rannad läbi käija. Teed on seal korralikud. Looklevad mõnusalt üles-alla. Kohati on tõusud päris korralikud. Liiklus suhteliselt tihe ning sõeluvaid valgeid turiste täis. Alguses polnud kõige kindlam tunne sõita, seega sõitsime väga rahulikult. Ei pressinud kellestki mööda. Harjusime alles selle liiklusega. Vaated on seal on kohati ägedad. Kui ikka sõidad tee kõrgemas punktis ja näed all taamal randa, siis on ikka võimas tunne küll.

 Päeva kaugeim punkt oli Phuketi lõunapoolseim tipp. Päris tippu rolleriga ei saanudki. Jätsime need raudvärava taha ja kõmpsime jala edasi. Vaated olid seal vägevad. Kaks meest lennutasid seal oma drooni. Kui ma neist õigesti aru sain, siis droon oli umbes 5km kaugusel ja 800m kõrgusel. Igatahes palja silmaga seda näha ei olnud. Tagasiteel sattusime mõnus rahuliku ranna peale. Käisime seal veel viimasel täispikal päeval. Turiste oli seal vähe. Vesi soe ja hästi läbipaistev. Õhtul tegime väikse tiiru ka linna peal. Sõitsime ööturgu otsima. Kuigi see oli ikka suhteliselt kahvatu, aga noh midagi siiski. Hiljem käisime peatänavat ka uudistamas. Vot see on rahvaste paabel. Peamiselt muidugi turistid. Tänav oli väga lärmakas. Vb umbes kilomeeter pikk ja ainult baare ja klubisid täis. Käisime isegi ühes klubis, aga kuna seal polnud ruumi ennast ümbergi pöörata, siis läksime seal suht kohe ka minema. Võtsime hotelli juures veel kebabid ja kolisime hotelli rõdule linnamelu jälgima.

Suures pildis möödusid päevad suhteliselt sarnaselt. Päeval avastasime piirkonda rolleritega. Õhtuks otsisime mõne söögikoha ja hiljem astusime mõnest pubist läbi.

Ühe täispika päeva planeerisime veeta Phi Phi saartel. On ju tegemist maailma kuulsate saartega. Ühel neist, Maya Bay lahes, on filmitud grazy film The Beach, mille peaosas on Leonardo Di Caprio. Phi Phi saartele mineku päeva ootasime kõik. Äratus oli hommikul vara. Mini van, mis korjas linna pealt erineva seltskonna kokku, viis meid Phuketi linna. Seal seoti meile külge erkkollased paeldad, tehti kiirkoolitus ja üritati igasugust kraami veel pähe määrida (müüa). Kõik see käis stiilis nagu kunagi oli telekast saatesari "kõik müügiks" või midagi sellist. Ehk peale koolitust tulid fraasid "ja see pole veel kõik, me saame teile pakkuda veel seda ja seda ja seda ning seda kõike soodushinnaga!". Ühesõnaga paras jama! Seejärel topiti meid kiirkaatrile. Sadamast väljasõit just kiirpaadis sõitmist ei meenutanud, aga nagu kui me saime vabasse vette pandi 3x250 hobujõudu korraga tööle ning kohe hakkas ka kiljumine pihta. Saime vaevalt 5 minutit sõita, kui eest tuli üks paar, kes soovis tagapool istuda ning küsis, kes soovib paadi ninasse minna. Asi sellest, et paadi ninas oli umbes 8-10 kohta nö. avatud taeva all. Enamus kohti oli katuse all. Ma kaua ei mõelnud. Läksin ette istuma, sest teadsin, et selle "päris elamus" saan ainult siis, kui istun tuule ja pritsiva veemöllu käes. Mingi ajapärast tuli ka Heiti ette.

Alguses oli isegi natuke hirmus seal ees istuda, sest saartele minnes oli merel lainetus ja see viskas paadi ikka korralikult õhku. Mingil hetkel tabasin ära, et tuleb istuda selg vastu seljatuge. Nii oli palju stabiilsem ja mõnusam lasta paadil ja lainetel ennast loksutada.

Saared on ikka müstiliselt ägedad. Eriti Phi Phi Lee oma Maya Beach'iga. Juba sellele saarele lähenedes tekkib eriline tunne, sest see näeb nii kihvt eemalt välja. Laht oli muidugi paksult paate ja rahvast täis, seda oli ka arvata, kui sinna minna päevasel ajal ja läbi mõne reisiteenuse pakkuja. Saime seal lahes umbes tund aega sulistada, mõned pildid teha ning juba topiti meid uuesti paati. Meie õnneks nägime me Monkeys Beach'il ka ahve ning Heiti käis ka snorgeldamas. Peale seda oli Phi Phi Don'il lõuna (see on suurem saar, mida räsis 2004 aasta tsunaami kõige hullemini Tais üldse). Peale lõunat viidi meid valge liivaga väiksele Ko Mai Thon'ile, kus oli ka umbes tund aega vaba aega. Kuna selleks ajaks olime päikesest suhteliselt ära põlenud, siis otsisime varju improviseeritud restoranidest.

Nii meie päevad Tais möödusid, kuniks tuli aeg asuda koduteele. Aga enne seda oli meil plaanis kaks päeva veeta Bangkokis. Heiti ja Tõnn teadsid hiina linnaosas super head tänavatoidu söögikohta ja seda oli plaanis kindla peale külastada. Nad olid selle avastanud siis, kui nad kaks aastat tagasi Bangkokis käisid. Bangkoki jõudsime pimedas. Lennujaamast võtsime takso ja suundusime kohe otse hinna linnaosasse. Seal otsisime hotelli, mis osutus reisi parimaks hotelliks ning läksime söögikohta otsima. Maitseelamus mille ma sealt sain ületas kõik varasemad. Seda on lihtsalt võimatu sõnadesse panna. Läksime samasse kohta ka teisel õhtul enne lennule minemist sööma. Olime järjekorras esimesed ning ca tund enne, kui nad tellimusi hakkasid võtma. Võtsime menüüst neid asju mis eelmisel päeval otsa olid saanud. Ja teist korda järjest olin ma sõnatu. Seal on maailma parim tänavatoit - päriselt ka.

Hinnang ja kokkuvõte

Peale kuu aega reisimist olime tagasi lennujaamas kust meie reis algas. Kaua oodatud taaskohtumine perega oli peaaegu sõnatu, aga sellistel hetkedel polegi sõnu vaja. Selline siis oli meie Aasia reis. Aga uued reisid ootavad ja kui kellelegi on plaanis samu radu tallata, siis olen lahkelt nõus nõu andma.

Reisi kokkuvõte