Laos 2017 - 3. päev
Artikli sisukord
3. päev
Tai - Chiang Rai
Olen natuke külma saanud. Takso millega lennujaamast hotelli sõitsime oli nii külm ja ma juba sõidu ajal tundsin, et vist sai kurk natule külma. Hääl on ära ja natuke ajab köhatama. Aga meil on tiimitöö. Heiti andis mingid pastillid ning Tõnn andis mulle ühe kohviportsioni, see tähendab, et ma ei pidanud lihtsalt maitsetut kuuma vett jooma. Kusjuures, ma ei ole eriti lahustuva kohvi fän, aga need on siin täitsa joodavad. Hommik algas meil söögikoha otsimisega, sest hommikusööki meie nurgataguses hotellis ei pakuta, aga see eest on toad vinks-vonks ja see kompenseerib hommikusöögi puudumise. Söögikohaks valisime ikka sellise, kus kohalikud istuvad, siis ei pea pettuma, sest seal pakutakse alati head sööki. Hommikusöögi miksisime kokku nii, et kõik kolm toitu olid erinevad. Teenindaja rääkis päris hästi inglise keelt ja see tegi kõik palju lihtsamaks. Ühesõnaga võtsime toidud mis olid medium spice 'd, aga noh, meil suud õhetasid ikka päris kõvasti. Peale sööki küsisime üle, kas oli ikka medium spice, ta kinnitas et nii oli. Me ei kujuta ette mis need õiged vürtsised söögid siis on. Peale sööki otsustasime mingit koske vaatama minna. Meile öeldi, et see on umbes 40-ne autosõidu minuti kaugusel. Tundus, et peaks sobima. Korra oli mõte, et võtame rollerid ja lähme omapead, aga nagu võluväel tuli vastu tuk-tuk. Viskasime käppa ja see jäi meie juures seisma. Seletasime, kaardile näpuga viibates kuhu tahame minna ja tundus, et juht sai asjale pihta.
Kui olime umbes 20 minutit sõitnud, hakkas mul pilt selgeks saama - sõitsime totaalselt vales suunas. Kui olime mingi templi juurde jõudnud, mis oli sisuliselt äärelinnas, siis ütlesin talle, et see ei ole see koht kuhu me soovisime sõita. Vot siis hakkas meie reisi päevaseiklus pihta. Liialdamata, umbes iga 10 minuti tagant pidas ta kinni ning läks jumal teab kust, kaart käes, kohalike käest juhiseid küsima. Kui olime tuttava ristmikuni tagasi sõitnud, siis ütlesin talle, et ta peab nüüd paremale keerama. Ja peale seda pidin teda iga 5 minuti tagant julgustama edasi sõitma, sest vaist ütles, et liigume õiges suunas, kuigi ta oli väga ebalev ja kõhklev ning oli valmis otsa ringi keerama, et meid linna tagasi viia. Aga kuna ees olid mäed ja selleks ei pea just väga nutikas olema, et kosed just siledal maal ju ei ole.
Lõpuks peale kordumatuid peatusi, tuk-tuki mäest üles lükkamist (see lihtsalt suri keset tõusu välja) ja "ohoo!" hüüdeid (kas me ikka saame siit mäest üles) jõudsime kohale. Koht oli äge. Heiti ja Tõnn läksid kose alla ujuma, ma jätsin selle tegevuse vahele, sest ei tahtnud juurde külmetada. Peale pool tundi seal olemist läksime mööda radu sügavamale metsa ning sattusime veel ägedama kose peale. Seal oli aga nii palju rahvast, et tegime pildid, vaatasime kuidas kohalikud poisid kaljudelr saltosid tehes vette hüppasid ja hakkasime tuk-tuki juurde tagasi liikuma. Juht ootas meid nägu naerul, tegime ühisendli ja sõitsime linna tagasi. Lahe oli see, et peale õhtusööki (sõime tänaval Pad Thai nuudleid kevettidega) läksime linna peale transporti otsime, millega hotelli sõita ning oh üllatust, sattusime kokku sama tuk-tuki mehega, kellega päeval kose trippi tegime. Küsis hotelli ära viskamise eest 100 bahti (2,7€), tegin üllatava näo, et kas tõesti. Ütlesin, et maksame 50 bahti ja kogu lugu. Ta tegi suured silmad, aga kui nägi, et me hakkame ükskõikselt hoopis jala hotelli poole astuma oli ta ka 50 bahtiga nõus meid ära viima ? Jala oleks me hotelli läinud min. pool tundi ja siin saab läbi meie tripi Tai osa.
Ilmselt me enam iga päev blogi üles ei pane, sest Laoses on netiga veel kehvem lugu ja me oleme 14-16 veebruar Gibbon Experience dzungli tripil. Seal pole isegi elektrit, vaevalt seal siis netti on ?
Olge mõnusad
Hinnang ja kokkuvõte
Toit | ***** |
Majutus | **** |
Vaatamisväärsused | ***** |
Üldine hinnang | ***** |