Laos 2017 - 2. päev

2. päev

Tai - Chiang Rai

Õhtul enne magama jäämist käisime veel teist korda tänaval söömas. Me ei jõua ära kiita Tai tänavatoitu. Seda tehakse vaba käega, näeb lihtne välja, serveeritakse lihtsalt, keskkond on tänav ning mitte midagi ütlev, aga maitseb suurepäraselt. Hommikul sõime hotelli pakutavat ja märksa vähem maitsvat toitu. Keskpäeva paiku hakkasime uut hotelli otsima. Peale umbes 15-ndat kõnet leidsime esimese hotelli, kus oli vaba tuba. Kõik linna hotellid on "budismi pühade" tõttu ära broneeritud. Kesklinnas on võimatu tuba kasvõi ühele inimesele saada. Palusini Chiang Rai hotelli adminil teise hotelli helistada, et ta aitaks seal tuba broneerida. Lõpuks ei saanudki aru, kas tuba maksis seal kolmele 1500 bahti või tuli see summa inimese kohta välja käia ? Kui kell hakkas 12 saama pidime oma toa vabastama ja otsustasime uut hotelli jala checkama minna. Ma arvan, et me kõndisime umbes pool tundi kuniks keerasime suuremalt tänavalt maha elumajade vahele, väikseid tänavaid studeerima. Vahepeal kiskus juba väga külaks ära :D

Ühel hetkel märkasime "midagi hotelli laadset", mis osutuski hotelliks, aga mitte see, mille me olime välja valinud. Peale vaadates tundus, et tegemist on pesumajaga ? läksin julgelt küsima, kas tegemist võib olla hotelliga ja oh imet - see oligi hotell! Päeva lõppedes võime öelda, et Aasias lahenevad kõik probleemid tõepoolest iseenesest. Kui hommikul oli väike ärevusehetk, et me ei saagi tuba, siis tegelikult saime me endale kõik eraldi toad ja väga head toad. Toa hinnaks tuli 400 bahti öö. Otsustasime kohe jooksvalt ära, et jääme siia kaheks ööks (11€ öö). Pealegi lubas perenaine meid esmaspäeval ise bussijaama viia, kust me alustame oma Laose reisi. Peale sisseseadmist läksime maailma kuulsat valget templit vaatama. Nendest elamustusest siin kirjutada tundub suht pointless, sest seda peab ise kogema. Märkimist tasuks võib olla ehk lõunasöök. Võtsime seal Chiang Mai nuudleid ja joogiks aasiapärase jääkohvi. Nuudlid olid jällegi lihtsalt super head. Toit oli terav ja kõik maitsed olemas ning jääkohvi mõnusalt värskendav. Peale templi külastust võtsime kastiga takso ja sellega tulime linna tagasi.

Päeva lõpetasime ööturul - walking street. Seal proovisime kuulsat musta venivat riisi, shiso lehti, sea barbeque'd, vahvlitaignas minikrevette ja lõpetuseks fritüüritud rohutirtsud sidrunheinaga.  Kleepuv must riis oli alguses pettumus. Maitse tuli alles natukese aja pärast ja see oli hea. Shiso lehtede vahele pandi laimi, chillit, ingveri, pähkleid ja moosine vürtsikas sidrunheina ja ingveri maitseline pasta (moos). Tõnisele see asi meeldis, mulle mitte nii väga, Heitile nii ja naa. Varda otsas sea barbeque meeldis kõigile. Liha oli mõnusa struktuuriga ja maitse parem kui meie šaslõkil. Vahepeal maitsesime roosuhkrusse kastetud ingverit, struktuurilt meenutas marmelaadi, aga maitse oli nagu ingveril ikka ja tuliselt magus. Minikrevetid meenutasid välimuselt minivahvleid, aga maitse polnud suurem asi. Rohutirsud olid kõige suurem pettumus. Maitset polnud üldse, struktuur oli kohati krõmpsuv ja kohati nagu pehme. Pehme oli ilmselt saba pehmem osa ja kujutasin endale ette valkjat, piimjast, tirtsu tagaosa. Mul läks isu ära. Heiti pidi enamus tirtse ise sisse tõmbama, sest Tõnn keeldus peale proovimist nende söömisest. Peale väsitavat ööturul kõmpimist hakkasime oma uue hotelli  kõmpima. 

Ei tea kuskilt tuli tuk-tuk. Viskusin sellele ette, et see kinni pidada (olgu, viskumine on väike liialdus). Seal ei paistnud ühtegi vaba kohta, aga peale mõningast seletamist, kuhu me soovime sõita võeti mind võrri esiistmele, Heiti ning Tõnn surusid ennast taha istuma. Ega see onu inglise keelt ei rääkinud, aga kuna mulle tundus, et suures plaanis sõidame me õiges suunas, siis jäin rahulikuks ja lootsin oma vaistu peale. Peale seda, kui enamus rahvast nende hotelli oli viidud, küsis juht kuhu me siis sõidame ? Ristmikul, kust minu vaistu järgi oli meie hotellini napp 100-150m, ja tuli sõita otse tahtis tuk-tuki mees vasakule keerata. Andsin mõista, et on parem kui sõidame otse. Nii me hotelli jõudsimegi. Kõrval asuvast juba suletud poest saime prouaga, kes telksi vaatas, kaubale, et ta müüb meile mõned õlled, kuigi linnas oli täna sisuliselt "kuivaseaduse" kord seoses buda pidustustega. Äri vajas tegemist! Hüppasime üle improviseeritud aia, mis oli kokku pandud lahti harutatud sibulakottidest, ning olimegi poes. Saime oma õlled peale kauplemist kätte.

Hinnang ja kokkuvõte